-
Minu tulevik on praegu kohtuniku kätes
Vahel küsin endalt: milleks üldse emadus, kui emaks olemise õigust tuleb justkui välja teenida? 🤍 Olen praegu väga keerulises eluetapis. Ootan kohtuotsust ja püüan samal ajal kuidagi oma igapäevaeluga toime tulla. Aga kõige raskem pole isegi teadmatus. Kõige raskem on ebaõigluse tunne. Ma kasvasin üles kultuuris, kus ema on midagi püha. Ema on inimene, keda austatakse tingimusteta ja kellega ei vaielda. Usbekistanis ja kogu Kesk-Aasias on ema püha – tema sõna, armastus ja ohverdused väärivad lõputut austust.
-
Kui meie suhe ei näe välja nagu sinu oma, ei tähenda see, et sellega on midagi valesti
Hiljuti kirjutas mulle üks tuttav. Küsimus oli umbes selline: mida ma küll mõtlen, kui jätan oma mehe nii kauaks üksi? Aga mitte sellises toonis, nagu küsitakse siirast huvist. Pigem oli selles selline kergelt üleolev alatoon. Nagu inimene teaks minu suhte kohta midagi, mida mina ise ei tea. Nagu mina oleksin naiivne ja tema oleks see tark inimene, kes nüüd tuleb ja päästab meie abielu. Ta rääkis mulle, kui palju ta tunneb paare, kes on lahku läinud. Kui palju suhteid võib selliste asjade pärast katki minna. Kui ohtlik see kõik võib olla. Ja muidugi – tema tahab meile ju ainult head.
-
Ma unistasin kunagi tütrest. Ma ei teadnud, kui valusaks see unistus võib muutuda.
On üks asi, millest ma kunagi väga-väga unistasin. Mul pidi olema tütar. Ma kujutasin seda väikest tüdrukut ette juba enne, kui ta üldse sündis. Kujutasin, kuidas ma talle patsi punun, teda riietan ja kuidas meist saavad parimad sõbrannad. Ma isegi palvetasin, et tal oleksid ilusad, paksud juuksed. Mitte sellised nagu minul – lainelised, taltsutamatud, mis mingil põhjusel kasvavad ainult teatud pikkuseni ega taha kunagi hoida nii, nagu mina tahaksin. Ja siis ta sündiski. Ja see oli tõeline ime.
-
Valik, mis murdis midagi minus
Mõnikord lähevad lapsed ära mitte sellepärast, et sa oled halb ema On asju, millest emad tavaliselt valjusti ei räägi. Näiteks sellest, et ühel päeval võib su laps lihtsalt oma asjad kokku pakkida ja ära minna.
-
Suhte alguses ei taha sa sellist tõde kuulda
Kui sa alustad uut suhet ja olete alles hiljuti kokku kolinud, oled sa selleks hetkeks juba jõudnud talle usaldada. Ta on sinus tunded äratanud, sul on temaga hea ja sa tahad teda uskuda. Kõige vähem maailmas tahad sa sel hetkel uskuda kedagi teist. Veel vähem tema endist naist. Eriti siis, kui sulle räägitakse temast kui ebastabiilsest ja probleemse käitumisega inimesest, kelle juurest isegi tema enda lapsed lõpuks isa juurde elama läksid. Ma saan väga hästi aru, millised mõtted võivad sellises olukorras ühe naise peas olla. „Ta on ilmselgelt lihtsalt hull.“ Mina mõtlesin kunagi täpselt samamoodi. Ma uskusin oma endist meest väga, kui ta rääkis mulle, et tema endine naine käitub…
-
Miks mu vanemad lapsed ei ela minuga?
See on üks minu elu kõige valusamaid teemasid. Ma ei ole sellest pikalt avalikult rääkinud, sest on asju, millest on väga raske rääkida ka siis, kui sa tead, et sul on õigus oma lugu rääkida. Aga võib-olla on aeg.
-
Kas laste isa käitumine on lastehuvides?
Olen nelja lapse ema. Aga täna on mul olukord, kus ma ei saa oma pere eest ette nähtud lasterikka pere toetust, sest minu endine abikaasa ei anna nõusolekut perehüvitiste ümbervormistamiseks minu nimele. Eestis on lasterikka pere toetus mõeldud perele, kus kasvab vähemalt kolm lapsetoetust saavat last. Praegu on selle toetuse suurus 450 eurot kuus.
-
Uue elu hind: isolatsioon, millest ei hoiatata
Migratsioonist meeldib rääkida kui elu „uuendusest“. Uus riik. Uued võimalused. Uus sina.Aga peaaegu keegi ei ütle, et tegelikkuses näeb see tihti välja nagu isolatsioon ilusa pakendi sees. Minu reaalsus Hispaanias oli selline — viis päeva nädalas elada nagu üksikema.Mitte „peaaegu“, mitte „vahepeal“, vaid päriselt. Abikaasa läks varahommikul tööle. Tuli tagasi siis, kui päev oli juba läbi.Kõik, mis sinna vahele jäi — oli minu peal. Lapsed. Kodu. Otsused. Vastutus.Ilma vahetuseta. Ilma toetuseta. Ilma pausita.
-
Ты не один, но ты один: правда об эмиграции, которую замалчивают
Про эмиграцию любят рассказывать как про апгрейд жизни. Новая страна. Новые возможности. Новый ты. Но почти никто не говорит, что на практике это часто выглядит как изоляция под красивой обёрткой.
-
Miks ei tasu suserdama lastetoetustega, kui kolid Eestist Hispaaniasse
Viimastel aastatel kolivad paljud pered Eestist Hispaaniasse — parem kliima, elustiil ja sageli ka odavam kinnisvara. Aga üks teema, millest tihti vaikitakse või loodetakse “kuidagi lahendada”, on lastetoetused. Eesti on Euroopa Liidus üks heldemaid riike peretoetuste osas. Hispaania aga — vastupidi — üks keerulisema ja bürokraatlikuma süsteemiga riike. Just see kontrast paneb paljusid mõtlema:äkki saab toetusi edasi saada ka pärast kolimist? Vaatame, miks see on halb mõte — koos reaalsete näidete ja faktidega.